Vigade parandus – rulluisutamise põhitõed

Rulluisutamist õppima hakates soovitame kindlasti endale kõrvale võtta mentori, kes oskaks anda tagasisidet soorituse kohta. Vaid raamatutarkusest jääb enamasti väheks. Sellegipoolest selgitame allpool mõnda olulisemat punkti, mille vastu eriti tihti eksitakse.

  1. Rulluisutaja õige kehaasend aitab vähendada kukkumise ohtu. Liiga sirge ülakeha ning sirged jalad viivad keha raskuskkeskme (KRK) liiga taha ning võivad põhjustada kukkumist. Enim tasub ohutust arvestades jälgida ülakeha asendit.
  2. Oluline on jälgida, et sõitmise ajal toimuks tasakaalu ülekandumine ühelt jalalt teisele. KRK peab tõuke lõpuks jõudma tugijalale mitte kahe jala vahele.
  3. Veeremist alustades tuleb jälgida, et uisk oleks maapinnaga risti või oleks asetatud rataste välisküljele ning et ei toimuks läbivajumist hüppeliigesest. Loomulikult ei pea uisk olema risti maapinnaga kogu veeremise ajal – tõuke ajal toimub veeremine juba rataste siseküljel.
  4. Tõuge sooritatakse täistallalt. Tõuke lõpus tõusevad kõik neli (viis) ratast korraga maast lahti. Väldi varvaste välja suunamist ja uisu tugijalast oluliselt tahapoole viimist.
  5. Lõdvestusfaas on abistav tehnika, mis võimaldab jala uueks tõukeks õigesse asendisse tuua ning samal ajal veidi taastuda. Lõdvestusfaas ei ole eesmärk omaette, vaid tõuke lõpus jala liikumise inertsist tingitud liikumine. Alati soorita kõigepealt korrektne tõuge ja alles siis lõdvesta jalg, et alustada lõdvestusfaasi.
  6. Õppimise ajal hoia kogu sõidu vältel käed töös. Kätega rütmi andmine aitab kaasa õige sõidutehnika omandamisele. Kurvis võid töösse jätta vaid väljaspool oleva käe. Käte seljale toetamine on mõistlik vaid pikkade sõitude juures energia kokkuhoidmiseks.
  7. Kurvis toimub kallutus puusast kurvi keskme suunas. Puusad viivad õige nurga alla ka jalad ning uisud. Tihti eksitakse selle vastu ning kallutatakse õlgadest. Õlgade kallutamine kurvi poole võib aga kaasa tuua vastupidise – puusad liiguvad vastassuunas, mistõttu kalduvad valele küljele ka uisud.