Superkompensatsioon ja ületreeningusündroom

Füüsiline treening kurnab keha energiavarusid ning tekitab erinevaid laguprodukte, mis viivad organismi väsimiseni. Uue treeninguga alustamiseks on vaja laguproduktid kehast väljutada või biokeemiliste protsesside teel hävitada ning energiavarud taastada. Enamasti saavutatakse see piisava puhkuse abil.

Treeningu intensiivuse ja mahu ning puhkuse kestuse suhtest oleneb, kas organism saab välja puhata ning toimub areng, või koormatakse keha pikema aja jooksul üle ja tekib ületreening, mis võib põhjustada ületreeningusündroomi tekkimist.

Organismi areng treeningu tagajärjel toimub superkompensatsiooni põhimõtetele rakendudes. Superkompensatsiooniks kutsutakse sporditeaduses organismi võimet treeningust taastudes jõuda kõrgemale võimekuse tasemele kui enne treeningut (joonis). Piltlikult tähendab see, et pärast treeningut ning piisavat puhkust ollakse tugevam kui enne treeningut. Siit saab igaüks järeldada, et ainult treenimisest ei piisa arengu saavutamiseks.

Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained. I tase. 2008

Superkompensatsioon tekib vaid juhul, kui puhkuse pikkus on optimaalne. Ülalviidatud joonise peal on näha, et töövõime treeningu tõttu langeb, puhkuse ajal tõuseb ning hakkab siis jälle langema. Järjepideva arengu saavutamiseks tuleb väga täpselt ajastada puhkuse kestus ning järgmise treeningu algus, paigutades viimane töövõimekõvera haripunkti.

Liiga pikk puhkus taastab organismi liigselt ning uue treeninguga soovitud superkompensatsiooni ei teki. Sellist koormuse ja puhkuse vahekorda on võimalik kasutada oma füüsilise võimekuse säilitamiseks.

Kui puhkuse pikkus on liiga lühike, ei jõua keha koormusest taastuda ning pikema aja vältel selliselt puhkust doseerides võib organism end liigselt kurnata. Tihti on selline olukord probleemiks harrastajatel, kes arvavad, et mida rohkem treenida, seda tugevamaks saadakse. Ka rulluisutajate seas on inimesi, kes puhkusest liialt lugu ei pea ning panustavad vaid treenimisele. Esialgu võib sellisel juhul toimuda väga kiire areng, kuid ühel hetkel kui jõutakse haripunkti, tullakse sealt ka väga kiiresti alla.

Ületreeningu sümptomid

Et vältida enda liigset kurnamist ning ületreeningusündroomiga kaasnevaud ohtusid, tasub olla tähelepanelik. Sinu keha hoiatab Sind erinevate signaalidega üsna palju ette.

Ületreeningu sümptomite hulka kuuluvad:

  • Töövõime langus.
  • Südamelöögisageduse tõus nii puhkeolekus kui treeningul ning aeglane taastumine koormusest.
  • Söögisu kadumine, unehäired, kehakaalu langus.
  • Treeningmotivatsiooni ja keskendumisvõime langemine.
  • Suurenenud vastuvõtlikkus haigustele.

Kui neile sümptomitele kiiresti reageerida ning treeningute mahtusid vähendada (või puhkust pikendada) on võimalik küllaltki kiiresti ületreeningust välja tulla ning tõsisemaid tagajärgi sellel ei ole. Kui jätta meed märgid tähelepanuta, võib juhtuda, et sellisest august sportlane enam välja ei tulegi.