Psühholoogiline ettevalmistus rulluisuvõistluseks

Vaimsete võimete treening ja psühholoogiline ettevalmistus ei erine mõnes mõttes väga palju kehaliste võimete treenimiset. Ka siin on vaja pidevat ja järjekindlat tööd, et saavutada parim tulemus. Kuigi pidev psühholoogiline treening peaks olema osa kogu sportlase ettevalmistusperioodist, muutub see eriti oluliseks enne võistlusi.

Eesmärkide püstitamine

Esimeseks ülesandeks peaks olema enda enesekindluse tõstmine. Tasub luua reaalselt saavutatavad eesmärgid ning norme tõsta tasapisi. Esimest korda uiskudele tulnul ei ole mõtet võtta plaani täispika maratoni läbimist, vaid pigem esialgu võistlustest üldse loobuda ning hiljem mõnel lühemal distantsil oma võimeid proovile panna.

Reaalselt püstitatud eesmärgid on ka reaalselt täidetavad ning enamasti ollakse nõus nende saavutamise nimel pingutama. Kui eesmärk on saavutatud, toob see kaasa edutunde ning põhjuse uusi ning suuremat pingutust nõudvaid eesmärke püstitama hakata.

Motivatsiooni liigid

Motivatsioon jagatakse suures plaanis kaheks: sisemine ja välimine. Sisemise motivatsiooni puhul ei ole väliseid mõjutajaid, mis sportlast treenima või võistlema suunaksid. Tegevuses osaletakse tegevuse enda pärast. Kõik, millel on väikseimgi mõjutus väljastpoolt, liigitatakse välise motivatsiooni alla.

Allolevas tabelis oleme toonud kokkuvõtte erinevatest motivatsiooniliikidest. Info pärineb Lennart Raudsepa, Aave Hannuse, Jorgen Matsi ja Andre Koka Spordipsühholoogia õpikust (2010, Tartu).

Uuri veidi tabelit ja mõtle, kuhu Sa ennast paigutaksid erinevate ülesannete sooritamisel. Kas treenimine ja võistlemine langevad ühte kategooriasse?

Üldine reegel on, et mida vasemale ülalasuvas tabelis motivatsioon langeb, seda pikaajalisem ja parem on tulemus. Vaid välise regulatsiooni ajel treenides ja võisteldes kannatab tulemus ning võib tekkida amotivatsioon tegevuses osalemiseks. Seega mõtle, mida Sa saaksid teha, et saavutada sisemine motivastioon võistlemiseks.

Katsevõistlustel osalemine

Psühholoogiline ettevalmistus hooaja tippvõistluseks hõlmab ka erinevatel väiksema tähtsusega võistlustel osalemist ning treeninggrupisiseste katsevõistluste korraldamist. Ei saa loota, et oled kohe valmis suurvõistlusel osalema ning seal ka suurepäraseid tulemusi saavutama. Kuna enamike rulluisutajate tähtsaim võistlus Tartu Rulluisumaraton langeb augusti keskele, on enne seda küllalt aega ennast vähemtähtsatel võistlustel proovile panna.

Vahetu ettevalmistumine võistluseks

Et jalad stardis ei väriseks, tuleb esmalt ennast võistlusega tõsiselt kurssi viia. Esimene etapp – loe läbi võistlusjuhend. Ka siis, kui eelmisel aastal osalesid samal võistlusel ning kuulsid sõbralt, et ka seekord pidi kõik samamoodi olema. Kui see ka nii peaks olema, oled Sa vähemalt endast maksimaalse andnud ja ei pea rajal hakkama kahtlema, et kas oli vaja sõita seitse või kaheksa ringi.

Allpool tõime välja mõned punktid, mille väljaselgitamine enne võistlust tõstab Sinu enesekindlust rajal:

  • Kui pikk on distants?
  • Mitu kurvi on vasakule ja mitu paremale? Kas kurvid on järsud või lauged?
  • Palju on tõusumeetreid ja kas need jagunevad ühtlaselt üle kogu raja või on mõni raskem tõus?
  • Milline on rajakate? Kas peaks panema pehmema või jäigema ratta?
  • Milline on ilmaprognoos? Kas võtta kaasa ka vihmarattad?

Soovitame Sul läbi lugeda üleval viidatud Lennart Raudsepa ja tema kolleegide õpiku, et paremini ennast kurssi viia oma mõttemaailmas toimuvaga.